Soome ehitusfirmade seis täbar

Aasta algusest on Helsingi börsi ehitusfirmade ja ehitusmaterjali tootjate indeks kukkunud üle 27%. Ka kolmanda kvartali tulemused ei süstinud Soome ehitussektorisse positiivsust ning suuremal osal ettevõtetest jäävad käibenumbrid tänavu tõenäoliselt väiksemaks kui mullu.

Veidi paremini läheb neil, kes oma riske hajutavad ning ekspordivad tooteid ja teenuseid erinevatesse maailmajagudesse. Kes aga piirduvad vaid Skandinaavia, Baltikumi ja Venemaaga, nende olukord paranemismärke ei näita. Samuti püüavad ettevõtted kasumimarginaali kasvatada kulude kärpimise ja uute strateegiliste plaanide elluviimisega.

Näiteks langes Soome ühe suurima ehitusfirma Lemminkäineni käive kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 6%, 646 miljonile eurole. Tegevuskasum kukkus aga koguni 61% ja ulatus 38,7 miljoni euroni.

Kõige enam mõjutas firma tulemusi Soome jätkuvalt nõrk majandus, kus avaliku sektori nõudlus on väike ja eluasemeturg kiratseb. Ka Rootsi ja Norra turule ei prognoosita märkimisväärset kasvu.

Kärbitakse kulusid. Lemminkäineni tegevjuhi Casimir Lindholmi sõnul viidi ettevõttes suvel läbi tegevusplaani muutused, mis tegi olukorra kolmandas kvartalis veidi paremaks kui aasta alguses. Kasumi kasvatamine toimub aga endiselt kulude kärpimise abil. Ka lähitulevikus mõjutab tema sõnul tulemusi nõrk Soome siseturg ja ebakindel Vene majandus.

"Soomes on turg endiselt nõrk, seda eriti ehitussektoris. Eluaseme nõudlus langeb ja müümata korterite arv kasvab kiiresti. Otsime sellele trendile aktiivselt alternatiive," märkis Lindkolm. Kaotusi Soomes on sel aastal aidanud korvata pikaajalised infrastruktuuriprojektid Skandinaavias.

Venemaal seis täbar. Ka teine Soome suur ehituskontsern YIT alandas oma hiljutiste majandustulemuste tõttu tänavust kasumiprognoosi. Kuigi firma käive kasvas kolmandas kvartalis 7%, 486 miljonile eurole, langes tegevuskasum samal ajal kümnendiku võrra. Puhaskasum kukkus aastaga koguni 27%, 16,8 miljonile eurole.

YITi tegevjuhi Kari Kauniskangase sõnul jätkab ettevõte pingutamist, et kasumlikkust ja rahavooge parandada, kuid tänavune kasumimarginaal jääb oodatust mõne protsendi võrra väiksemaks. Kui Baltikumis ja Skandinaavias YIT käive kasvab, siis Venemaal kukkus kolmanda kvartali müügitulu aastaga 9%. Kauniskangase kinnitusel langevad tulemused Venemaal aasta lõpuks tõenäoliselt allapoole varem kavandatud taset.

Ka Lindholmi sõnul avaldavad ehitusettevõtete tulemustele suurt mõju rubla nõrgenemine, eluasemelaenude intressimäärade tõus ning see, et Vene pangad kehtestavad laenudele aina rangemaid tingimusi.

Kasvu toob eksport eksootilistele turgudele. Ehitussektoris tegutsevatest Soome börsiettevõtetest läheb teistest veidi paremini lifti- ja eskalaatoritootjal Konel. Firma käive kasvas kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8% ja küündis 1,88 miljardile eurole. Tegevuskasum ulatus seejuures 277 miljoni euroni, mis on 7,8% parem kui aasta eest. Tänavu on Kone aktsia hind Helsingi börsil tõusnud 1,55%.

Liftitootja tulemustele mõjub hästi see, et tegutsetakse enam kui 50 riigis üle maailma. Mis tähendab, et kui turg Euroopas tõmbub kokku, on võimalik kasvu püüda näiteks Hiinas. Ka Kone tegevjuhi Henrik Ehrnroothi sõnul jätkus viimases kvartalis kasv peamiselt uutel globaalsetel turgudel. "Turud Aasias ja Põhja-Ameerikas jätkasid kasvu samal ajal kui areng Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas oli segane," märkis ta.

Selleks, et püsida kasvulainel, on firma keskendunud oma teadmiste täiustamisele erinevate riikide kohta. Tänavu nähakse suurimat kasvu Austraalia ja Okeaania piirkonnas, samuti kasvab umbes kümnendiku võrra müük Hiinas ja Põhja-Ameerikas. Samal ajal prognoosib ettevõte, et Kesk-Euroopa ja Põhja-Euroopa turud tammuvad pigem paigal.

Tööstusettevõtted vaevlevad nõrga nõudluse küüsis

Sarnaselt ehitusfirmadele langesid kolmandas kvartalis ka Soome suurimate tööstusettevõtete tulemused. Nii jäid Soome paberi- ja tselluloositootja Stora Enso kolmanda kvartali tulemused paberitoodete müügi tõttu analüütikute ootustele alla. Ettevõtte käive ulatus 2,51 miljardi euroni, kuid Bloombergi küsitletud analüütikud ootasid 2,58 miljardilist käivet. Aastaga langes käive 1,5%, kuna paberitoodete müük kukkus. 

Ettevõtte teatel jääb neljanda kvartali käive umbes samale tasemele, mis oli kolmandas kvartalis. Kasuminumber võib aga tulla mõnevõrra väiksem, kuna taaskasutatavate pakendite ning ehituse üksustes on hooajast tingitud langus.

Wärtsilä ja Metso käive kukkus. Ka diiselmootoreid laevadele ja energiajaamadele tarniva Wärtsilä käive kukkus aastaga 7%, 1,1 miljardile eurole. Tegevuskasum langes samal ajal 4%. Wärtsilä presidendi ja tegevjuhi Björn Rosengrensõnul sõnul on aga positiivne asjaolu, et tellimuste arv näitab taas kasvu.

"Kolmandat kvartalit iseloomustas tugev areng tellimuste sissevõtmises. Elektritootmise turgudel hakkavad meie kliendid lõpuks tegema investeeringuid. Eriti paraneb just väikesemahuliste tellimuste arv," märkis Rosengren.Ettevõtte juhtkond prognoosib, et tänavu jääb kasumimarginaal 11,5-12% piiresse. Aastaseks käibekasvuks prognoositakse 5%.

Ka ühe suurima masinate ja seadmete tootja Metso juhi Matti Kähköneni sõnul on nõudlus kaevandustehnika järele endiselt nõrk ja lisaks tuli negatiivne mõju ka langevast toorainete hindadest ja geopoliitilistest pingetest Ida-Euroopas.Metso tellimuste mahud kukkusid kolmandas kvartalis aastaga 786 miljonile eurole võrreldes aastataguse 825 miljoniga. Käive langes samal ajal 8,8%, 861 miljonile eurole, ning EBITA-kasum kukkus koguni 24%, 104 miljonile eurole.